Varsti saab minu ja Maarja seiklusest Marokos pea 2 nädalat täis. See on minu jaoks olnud sisukas, täis põnevust, ootamatust, spontaansust, eneseületamist, iseenda tundmaõppimist, kulgemist jne taas üks nn unistustereis, mida on tahtnud teostada rännata seljakotiga, teadmata mida järgmine päev toob. What a feeling!
Kuid seiklemisest ka väsib, regulaarselt kohti vahetades, palju suheldes, raputades 100 ja sadu kilomeetreid läbides.
 |
| Bussipiletite jahile läbi Essaouria paduvihma |
Leidsime.Maarjaga, et enne kui koju tuleme, tahame teha midagi.teistmoodi luksuslikku - panna.kogu sellele tordile kirss ja puhkame 2 ööd viie tärni hotellis Agadiris. Alguses tundus see mõte pöörane, aga tegelikult - miks mitte - mina näiteks.ei.ole kunagi 5 * paigas olnud. Enne kui ümbermõtleme, bookisime.Agadiris.ookeani.ääres paiga ära. Siht silme ees - laupäevaks peab sinna jõudma. Eks.meis.tekitas.see.ka elevust ja põnevust.
Ärkasime hommikul Essaourias, ilmateade ütles, et tuleb vihmane, meie rõõmuks siras ikka pilve vahelt päike, läksime riadi katusele sööma ja tänaseid plaane tegema. Karge oli ikka 13 kraadi ja juba keerutas tuult üles, ookeani poolt.kerkimas.tumedad suured pilved.
Olime hommikusöögiga poole peal, kui järsku hakkas kallama otsekui pangest. Pagesime koos söögiga oma tuppa, polnudki veel Aafrika vihma kogenud - kohalikud mitmel.korral ütlesid, et me oleme.hämmastavalt kuival ja soojal ajal siia sattunud (sest ka neil on talv).
Tahtsime Essaouriast Agadiri poole teele asuda (bussisõitu um 3.5h) üle 200km taas rändamist - hahahaaa! Kuid meile.öeldi, et piletid tuleb hommikul ära osta, kusagilt. Aga meeletult.sajab!!!!! Mmmm - ok me.peame.minema ja need hankima - mu jope, mille ma lõpuks sain 2.päeva tagasi ära pesta (see oli kaamelipissi pritsmetega korralikult koos ja eritas kirbet aroomi) oli peaaegu ära kuivanud. Kuna ööbimispaigad on tsipa niisked ja see nn küttesüsteem on nõrk, siis asju kuivatada suht keeruline. Lootsin, et see jope peab vett (pidas).
Sellel hetkel.kui õue astusime ja piletijahile läksime oli laussadu seenevihmaks.muutunud ja meie rõõmsad - mmm piletid vaja leida. Paarilt kohalikult araabiakeeles selgitust saanud ja tegime näo, et aru ka saime maandusimegi lõpuks bussijaamas. Klassikaline aafrikamelu - kõik hüüdsid midagi, keegi toimetas, keegi parkis busse - oh I love this messy! Kohe lendas ligi keegi mees.platsil, et kuhu minek - Agadir - kas kohe - ei paari tunni pärast - hästi - ja siis kättpidi viidi sinna kus piletit saab, peaasi, et.me nende firmat.kasutaksime - muidugi võtsime kõige odavama liini. (ainult 2 korda saab pikkimaid aafrikateedel sõita, siis tahame ikka seda kohalikku elamust. Diil tehtud, Jamaliga kätt surutud ja lubasime 2h pärast täpselt.kohal olla ja ta üles.otsida.
Nii, hostelisse tagasi, asjad kokku ja teele. Maarja.tahtis proovida austreid - läksime sadamasse, et äkki on keegi toonud, selleks ajaks oli juba päris korralik torm.tõusnud. Lette oli vaid mõned üksikud. Arusaadav, keegi ei lähe selle metsiku ilmaga ookeanile - paat oleks nendest lainetest kohe ümber.
 |
| Austreid ei saanud, kuid kohalik kajakas poosetamas Atlandi ookeanikaldal |
Mõnus seiklus Essaouria tänavatel ja siis asjad kokku.
Bussijaama jõudes andsime.ära oma.pagasi ,- ehh, topelt hinda küsivad, Maarja tegi kurja häält ja ütles, et võtab suure koti bussi, keegi keelata.ei saa, kohe saime kohaliku hinna, kutsuti.kohale.ka bussiülevaataja, kes sobitas rahu ja surusime juba sõbralikult.kätt ja naeratasime - see kõik käib kohaliku.kauplemise juurde, nüüdseks on asi taas käpas.
Ostsime veel 30sendiga kilo mõnusaid mandariine ja tänavalt grill-liha (liha vist seal ei olnudki, vaid erinevad sisseelundid, aga saia vahel, sibula, chilli ja tomatiga maitses ok - haarasime bussi kaasa ja olime valmis 3 ja poole.tunniseks sõiduks.oma.5* hotellipoole.
Hahaa - taas Aafrika, see buss väljus 30.mintsa varem, sest sai varem täis, hea, et kauem seiklema ei jäänud.
Bussi astudes.istuti meie kohapeal, palusin neid ilusti, et nad vabastaks kohad, aga täiakasvanud.mees ignoreeris mind ja sõimavalt.rääkis - ja ei liiguta. Kogu tähelepanu oli meie.peal, samal ajal.kui ma rahulikult.selle.mehega.rääkisin, läks.Maarja Jamali otsima, et boss asja lahendaks, sest kogemus näitas, et võõrastel.kohtades.istumine tekitab segadust. Oiii, mees.oli kuri.mu.peale kui boss tuli, kuid siis liigutas kohe ja saime.bussibossilt.veel naeratuse ja julgustavad sõnad - no worries, everything is ok, we love estonians. Hahahaa.
Kraamisime.oma.grillid.lahti ja hakkasime isukalt sööma, mandariinid.lahendasime.ka ära - ümberringi inimesed vaatasid meid veidralt.ja vangutasid pead, mmmm miks??? Samal.ajal.jagas bussiboss.reisijatele kilekotte.
Ja siis saime.aru, kui buss oli. 30 minutit sõitnud - suht norm.teel. Ümberringi inimesed oksendasid - iuuu - nii ees, kui kõrval.kui taga - ikka korralikult ja meie sööme ja naudime, teised meie ümber rohelised. Tundub, et kohalik väga ei talu üldse loksutamist.
Väljas sadas lausvihma, metsikult ja torm kogus hoogu. Siis selgus, et buss laseb vett läbi ja vesi, mitte.ei.tilkunud vaid jooksis.mulle.pähe - panin.oma vihmakindla jope.selga.kapuutsi pähe ja suunasin oskuslikult veejoa istmevahele - naersime, et.mida kõike tuleb läbi teha, et oma fäänsisse hotelli jõuda. Tunne oli, nagu oleks õues vihmakäes seisnud, veejuga trummeldades vastu mu kapuutsi. Kordasin vaikselt, et see jätkuv aafrika-eksootika ja ega siis bussis soojendust sisse pandud, see ju kohalik, võttis värisema.ja hambaid lõgistama.
 |
| Ootame kannatamatult Agadiri jõudmist, vesi pähe nirisemas - hahhaa! Ja niiskelt.külm, kuid ikka on naljakas |
Vahepeal sai paar.apelsini ära realiseeritud, kuid kohalikud oksendasid järjepidevalt edasi.
Kui olime üle 2h sõitnud, teatas bussiboss, et nüüd 30 minutit, söögipaus, mina liigutada ei tahtnud, kuid rahvas tormas süüa ostma - hhaaa, endal.paha, aga sõid. Muide pärast nad jätkasid oksendamist - oh, seda Aafrikat.
Lõpuks olime Agadiris, meid pandi lausvihmas.maha ja olime tänulikud, et seal ei olnud tüütuid taksopakkujaid. Vaatasin GPSilt, et meie 5* hotell vaid um 2km kaugusel, pole vaja taksot võtta, me ikka nii tegijad, et läheme jala, see ju siinsamas ( rumal otsus).
Aii,.kuidas saime.märjaks, ka kohalikud ei liigelnud sellise vihmaga, eemalt.katusealustes vaid vaatasid meid kuidas me läbi tormi, paduka ja jõgedeks muutunud tänavatel edasi rühime. Oii, kuidas me ootasime, et oma hotelli kohale jõuame.
Tuli välja, et meie teekond.oli hoopis 3-4km pikk.
Kotid, ise kõik vettinud ja siis nägime oma hotelli.
See oli nii fääncy ja meie nägime.reaaalselt nagu hulkurid välja. Hotellil polnud isegi jalakäiate rada, vaid pikk sissesõit suure sissepääsuni - mmm, siin inimesed jala.ei käi ja meie tulime seda idülli rikkuma.
Turvaväravate valvurid ja fääncid teenindajad vaatasid meid kahtlustavalt - mingi väikse naerukurrukuse saime neilt.kui tervitasime, aga ei olnud just kõige soojem vastuvõtt. Ai-ai, nad otsustavad inimese välimuse järgi, naersime omaette, aga meil on vähemalt suur süda.
Porise, tilkuva ja läbivettinuna jõudsime suurejoonelisse fuajeesse ja viskasime kotid lähima.diivani kõrvale, varrukast jooksis mul.reaalselt vett.
 |
| Hotell Atlantic Palace fuajee Agadiris |
Toodi teed, täidsime paberid ja juhatati tuppa, koht ikka suurejooneline - esimese asjana.laotasime kõik, ka kotis olevad märjad riided laiali, nii et koheselt rikkusime oma ilusa toa.miljöö - ka raha.oli vettinud.ja kuivatasime voodipeal.
 |
| Raha oli saanud korraliku pesu ja nüüd kuivatame voodil - ausalt tuba oli enne korras, kuid 15.minutiga suutsime.orkaani tekitada |
 |
| Meie uus kodu kolmeks päevaks |
Kuid.see oli veel ägedam, kui oskasime.oodata. Lugesime.reegleid - hahahaa, mitmeid olime juba rikkunud - oma.toitu.ja.jooki ei tohi tuua - hahhaa, meil avokaadod, apelsinid, ja jooki.
Einestama.võib minna vaid korraliku riietusega soovitavalt naistel.kleit - hahhaaa, meil.mõlemil üks oli.kaasas - ups,mul vaid 2 paari.jalanõusid, matkasaapad ja väga porised valged.tennised - kukkusin.neid kohe küürima. Ja siis.heateri peal.kuivatama - naersime pisarateni. Meigikottidest.said.käekotid.ja paari.tunnipärast olime ülesvuntsitud.
Ei ole olemas!!! Muide fuajees tegin.näo, nagu ma ainult sellistes.kohtades.olengi.käinud, lihtsalt.tsipa.olen.märjaks.saanud.
Ja.siis.me.läksime ja ohoo, suhtumine oli.otsekui.ümberpööratud - saime sellise.kuningliku.tähelepanu (kurb tegelikult - ikka ainult.väline) kuid.otsustasime.maksimumi.võtta ka.sellest.kogemusest. Mitmekäiguline õhtusöök ja peaaegu.kanti.kätel. Kui.ma.veel desserdi.juurde.õhtul kell 9 kohvi tellisin, siis tuli.kirss.tordipeale - küsiti, kuidas ma.täpselt.tahan,.et.seda tehakse - selgitasin detailselt mis.kanguse, värskelt.jahvatatud ubadest jne - kirjeldus.võttis aega, kahtlesin tegelikult, sest Marokos.ma.pole veel väga head kohvi.kordagi saanud.
Ja siis see tuli - wow, milline maitsekombo, kangus, lausa temperatuur - wow! Tehti.nii täpselt.nagu soovisin - hahhaaa!!!!
 |
| Kõrbeprintsesside elu, nüüd ei pea isegi tooli liigutama, pikalt ei talu kui kõik ette-taha ära tehakse, aga 3 päeva - kannatame ära - hahahaa! |
 |
| Imekaunis Maarja ehk Maroko kõrbeprintsess Leila Atlantic Palace hoovis |
 |
| Head ööd! |
Kui olime oma pea 3h õhtusöögi lõpetanud, saadeti.heade soovidega teele - nii, et vahel on vaja.ka poputamiseks 5*.kuid kokkuvõtteks võin.öelda, et.koos.Jumalaga.ongi 5* elu - ja seal.peab kõike olema. Olen tänulik ja nüüd head ööd!!! 😃
No comments:
Post a Comment