2.02.2017 Šouk'ide küllus, peidus sünagoog ja eksimine viib uutesse paikadesse

Viimane täispäev Marrakechi vanalinnas Medinas. Hommik üllatas meid taas toreda päikesepaistega ja hommikusöök oli Riadi katusele serveeritud, appi sellise kohtlemisega võib ära harjuda ja see värskelt pressitud apelsinimahl. Iroonia muidugi seisneb veel selles, et kõikjal mega mandariinipuud ja me Maarjaga pole veel jõudnud ühtegi mandariini süüa.

Oma poolteist tundi ära mõnuletud, kui uuesti seiklema. Riadi omanik Robert lahkelt oma näpunäiteid jagamas ja siis teele. Tahtsime leida üles kuulsad Marrakechi lõngade värvijad, kus nad naturaalsetest ainetest panevad kokku sellised võrratuid kangaste ja lõngade värvikombosid.

Nendel tänavatel sai kokku 7h seigleda, sellest 5h pidevas liikumises, kuid ise ka imestan, et see ei olnud tappev.

See pidi olema kusagil kilomeetriraadiuses, kuid selle ülesleidmine võttis meil reaalselt aega 2h. Uskumatu, me tiirutasime nendel tänavatel kilomeetreid, sattudes ilmatumatesse šouki'desse (turgudele) turu mõiste muutus mu silmis radikaalselt ja see on elamus, mida lihtsalt peab ise kogema. Kirev, särav, meeleolukas, samas ka väsitav. See on lõputu ja Sa võidki nendesse laborüntidesse jääda. Meie muidugi kanged Eesti naised ka, sest tee küsimine on ka ju ilmselgelt nõrkadele - hahhaa! Ikka ise - muidugi kui kellelgi lased end juhatada, eks siis tuleb taas rahakotiraudasid avada ja sealt 5-10 dirhamit välja õngitseda.

Kohaliku kauba proovimine ja kõrbeliivatormideks valmistumine, uus kogemus, muidugi kangas imeline ja seal kohapeal naturaalselt vävitud

Kangaste värvid

Õnnelik Maarja värvimaailmas, 2h seiklemist 1km raadiuses oli väärt - üks soovidest täitus

Jälle üks suurtest tänavatest, mis mahutas nii jalakäia, tsiklisõitja kui ka eeslirakendi ja sujus rahumeelselt

Kuid lõpuks, kas tõesti olime kohal ja sattusimegi nn teejuhilõksu. Mis siis ikka, naeratas ja seletas ja rääkis, oli otsekui maailmaparim sõber, saime isegi loa pilti teha, eks pärast on tasumisetund. Aga see kõik oli põnev - otsustasin ka selles paigas oma kauplemisoskused proovile panna ja meeles pidada põhimõtteid: ära ütle oma hinda, ära kiirusta, ära näita

kohe täpset asja mida tahad osta, alusta liiga madalast hinnast, kauple mõnuga, kauple ainult selle üle, mida plaanid osta. Alguses lasime tal ikka igasugu salle demonstreerida ja sidus pähe meile sallidki berberite kombe kohaselt, kui nt kõrbes liivatuiskab.
Ja siis läks lõbusaks läbirääkimiseks, vahel võetakse lausa tool, juuakse koos münditeed ja kaubeldakse. Lõpuks õnnestus 70% maha kaubelda, kuigi vahepeal küsisin Maarjalt eesti keeles Maarjalt julgustust, kuid pidasin vastu. Lõpuks saime kokkuleppele, mehe nägu polnud enam kõige rõõmsameelsem, kuid andis kauba ikka  üle ja koheselt kadus ka sõbralik olek ja meie vastu kaotati täielik huvi, aga kuna olime selles paigas ostu sooritanud, võisime ka oma fotokatega ringi vehkida.
Jätkasime rändamist ja siis kaotasime taas oma järje ja taas uppusime turgude lõputututesse paikadesse. Uhh! Lõpuks oli ka tunneli lõpus valgus ja vajalik lõunapaus.
Seekord oli kõik lauale pandu hinna sees - wow, alguses olime ikka väga skeptilised. Päike küttis mõnuga ja mõnus väsimuseloor hakkas rulemaking, kuid otsustasime, et Riadi tagasi ei lähe, vaid otsime ilusa gardeni ja lebotame mandariinipuude all. Kohvikus kohtusime veel kahe turistiga, kes püüdsid ka ennast kohaliku eluga kurssi viia ja meie kui "juba elukogenud marokolased" jagasime oma avastusi, ise uhked selle üle, et ikka tegijad oleme. Kuigi selle hetkeni pidevalt kaardiga ära.eksides.
Liikusime edasi ja jälle järg kadus - lost again aga mis siis ikka, vastu tuli teine palee ja see tundus meile sobilik koht ka chillimiseks. Kuigi me taas ei saanud aru, kuidas me sinna sattusime. Ja see oli imeline. Oma majutuspaigast olime.kaasa võtnud Marrakechi raamatu ja seal mängisime raamatuga teineteisele.giidi.

19 saj Bahia palees jalgu puhkamas

Maarja zen moment 

Mandariinipuud on kõikjal

Tahtsime veel juudi sünagoogi üles leida, vot see oli pähkel, tiirutasime ringiratast ülikitsastel tänavatel ja jätkuvalt püüdes.mitte eeslirakendite alla jääda. Juba mitmel korral kohtusime üha samade araabia perekondadega, neil juba muie näos - turistid. Kuni üks näitab käega pea enda kõrval olevale uksele ja küsib, kas sünagoogi otsite väe, siis minge siit sisse - hahhaaa! Me olime sellest and mitmeid kordi lihtsalt mööda kõndinud. Ja taas see elamus oli mega.

Shalom! 15saj. Saadeti Hispaaniast eksiili juudid, kelle põhikogukonnad asusidki Marrakechis ja selle ümbruses. Hetkel elab Marrakechis um 200 juuti ja nad toimetavad 2s sünagoogis. Vastuvõtt oli väga armas.

Sünagoogiõu

Sünagoogi otsides, nad väga ei hiilga sellega, et mingeid silte/viitasid kuhugi pannakse, vaid tuli lihtsalt kusagilt müüri seest uks üles leida

Tagasi teel oli plaan raha välja võtta. Räägiti, et palju ei pea korraga vahetama, kõikjal automaadid ja pea kõik kaardid toimivad.
Ja ei toiminud...ouch, ei minu, ega Maarja. Ghanas oli meil sellega ikka palju seiklusi, kas tõesti siin ka?? Teises, kolmandas, neljandas, viiendas automaadis ei toiminud.... Mis me.teeme... Majutusarved ja sõitmised, tundub, et jääme siia abitöölisteks, mis teha ja me ei saanudki raha. Naersime, et raudselt nüüd pangad lõid meie kaardid lukku ja meie lähedased peavad meid nn käsikulleritena tulema ja isiklikult välja ostma. Pakkusin Maarjale veel organidoonorlust, et see you ka viis, mismoodi saaks edasi seigelda, kuid siis pidime loosi võtma, kes mida annetab, õhtul otsustame.
Koju naastes laususime hotelli omanikule, et kaardid ei tööta, tema vaid naeratas ja lausus, no problem, küll pärast leiab lahenduse. Selle asemel lasi veel õhtuks meile tuppa ülihead piparmünditeed saata ja majakoka poolt tehtud värskeid Maroko maiusi :)

Meie igaõhtune head ööd piparmünditee ja sellel korral ka majakoka tervitus väikeste maiuste näol 

Lugesime oma.kohalikud  säästud kokku - aaa, muide, siin veel lugu selles, et meie majutuses, uksed ei käi lukus, kui välja lähed, siis tõmbad lihtsalt riivi ette, et sind pole kodus (nagu luuavarre) kuid toas on selle.eest. elektrooniline seif, kuhu oma vajalikud väärtasjad nt pass ja muud dokumendid saad panna. Aga kuna see koht on booking.com ja muudes paikades ülikõvad reitingud saanud, siis me ka ei pelga, vaid meie käest saab ka maksimumi hinnangu.
Ja siis lööme neti lahti ja ennäe, üle eesti mega kaardimakse probleemid, ka kõik nn välismaised tegevused häiritud - nii et mitte Aafrika ei ole problem Baudelaire hoopis Eesti, nu igatahes usume väga, et see laheneb, aga meie jätkame ikka oma seikluste nautimist - homme uus päev ja mingi lahendus tuleb anyway (Anita, mäletad? Kui midagi on, siis olid valmis mulle järgi tulema, nii, et hakka asju pakkima) Hahaaa!