5-6.02.17 Kõrbe kämping

Päikesetõus Sahara kõrbes

Kella 4 ajal pidime hakkama kõrbesse minema, Maarjaga tahtsime ööseks jääda ja kogeda seda berberielu telgis, kuid tegelikult eks me saime korraliku turistielu kõrbes.
Meie giid oma vennaga oli meil järgi, pluss kaamelid, kuna kõrbes läheb talvel pea temperatuur 0.kraadini, pakkisime oma mütsid, kindad ja võimalikult soojad riided kaasa, ega neid meil tegelikult ei olnudki.

Päris lõbus oli kaameli selga ronida, giid kinnitas teise kaameli esimese külge, lasi mõlemal neil maha istuda ja me saime selga ronida, ouch päris järsud liigutused teeb kaamel, kui hakkab püsti tõusma, kui korralikult kinni ei hoia, siis võib tegelikult maha potsatada. Hiljem olime juba kogemustega ja teadsime kuidas need nõksud käivad.
Asusime teele, giid oma noorema vennaga ühest kaamelist kinni hoides ( ma olin esimese kaameli otsas) ja Maarja kinnitatud teise kaameliga meie külge.
1.5h sõitu kaameli seljas on mega treening, uhh, pärast oli see pehme koht nii, hell, et alguses pidi.istumisega. harjuma.
Kõrbeid on mitmesuguseid, nüüd läksime liivadüünidesse - liiv väga peenikese teraga ja rohkem punasem kui meie randades.

Kaamelid ise liiguvad aeglaselt, vaikselt kujutasin ette, kuidas Vana Testamendi aegadel iisraelirahvas kõrbes liikus, aeglaselt.

Meie laager 

Ikka kõik lihased olid hellad kui öeldi, et olemegi kodus, näha polnud midagi, kohalikud tegid nalja, et siin me ööbimegi - kuid haarasime oma asjad ja ületasime düüni, seal laager oligi, mitmed telgid, mis olid kaetud nahkade ja villadega ja katusalused, üks oli veel nn restoranitelk, ise nad seda nii kutsusid.

Muidugi elektrivaba, kuid telgis oli latern, suur voodi ja veega vets, telgis , mida??? Haahaha! Nu ikka täielikud.printsessid.

Sellist luksust pole küll varem telgis olnud

Kahetoalises telgis ka veega klosett, hahaaa! See oli lõbus 😃

Meil oli isegi peegel ja voolav vesi, hahhhaaa! Printsessid!

Meile pandi.ka uued nimed Aisha ja Leila - päev ja öö, sest mina olen blond rohkem.jaw Maarja tumeda juukseline 😃 ja tegelikult kogu reisi vältel olengi.mina hommikupersoon ja Maarja õhtupersoon, nii et kõik klapib.
Kohale jõudes võttis meid vastu giidi teine noorem vend ja siis jõudis.meile kohale, et me kõrbes kolme kohaliku vennaga ja rohkem.kedagi ei ole, nu mis siis ikka, meil on.oma.privaattelk ja meid on.kogu aeg koheldud väga kenasti.

Ronisime.düüniotsa loojangut vaatama Wow!!! Mega, selle.peab lihtsalt ära nägema.

Düüniotsas tuleb ikka ühe venna kitarriga poosetada, tõesti oleks tahtnud osata mängida

Pärast seda Maroko tee ja.meile.serveeriti.õhtusöök, mis oli taas rikkalik. Oi, ma pärast ei taha kaalunr vaadata - hahaaa!

Õhtusöök kõrbes laterna valgel - kuss-kuss supina ja siis kanaliha tangine köögiviljadega (tangine st savipotis küpsetanuna ning lauale pannakse see siis kui kõik söök säriseb - üks mu lemmikutest nüüd, eriti lambaliha tangine) Muidugi kohalikku saia on igal sammul, sellest ei pääse

Koheselt kui päike.loojus, läks ikka mega jahedaks, kõik riided, mis kaasas,  need ka.selga.papanime. Kuid juba tehti lõke üles ja klolm venda lõbustasid meid kohalik berberite lauludega. Kes kitarriga, kes djzembega - nad proovisid meid ka panna pille mängima, kuid me Maarjaga andekad teistes valdkondades. Ja siis oli veel mõistatuste aeg, see oli lõbus, veel nautisme Maarjaga tähti ja siis magama. Oh my, kui külm.

Kuus tekki pluss sallid, kindad, mütsid - ja latern. Nii lahe!!!

Läksime tutimütsiga ja kinnastega magama 6 paksu tekiga, nii et ümberpööramine oli ka raske. Naersime ikka tükk aega, kuhu oleme sattunud - ja muidugi ikka jube lõbus oli, kui sai veega klosetti külastada oma telgis, mõtlesin, et just sellist asja oleks vaja meile koguduselaagrisse - hahaha.
Peatselt uinusime, tutimütsid peas, panime poole 7 äratuse, et düünide otsas päikesetõusu näha.

Karges kõrbehommikus, taamal meie telklaager 

 Aa, muide oleme Alzeeria piirist um 25.km kaugusel. Poisid näitasid meile teel olles otsekuiq eemal.paistvat müüri, kõrbes näeb muide vägaq kaugele.

Mina olin siin ( liivale saab ikka väga hästi joonistada)

Magasime super hästi. Kuid välja tulemine oli ikka mega külm. Uhh, pingutama.pidi, kuid juba düünide otsa ronides, hakkas mõnus ja muidugi jälle oli imeline.
Mingil.hetkel jõime kohvi ja hakkasime tagasi tulema taas oma kõrbetaksodega.

Arutasime.Maarjaga, et vist liigume edasi Mersougast järgmisesse paika, peab uurima natuke transporti ja vaatab, kas pääseb samal päeval.liikuma.
Kuid giid kutsus meid endale külla, et see me.kohtuks tema teiste õdede vendadega ja et me saaks päris berberikodus süüa lõunat. Spontaansed nagu me olime, võtsime pakkumise vastu, kuid ta elas teises külas ja jalgsi oli sinna üle 2km ja selleks ajaks selgus, et peame kl 3ks Eefoudi bussile jôudma, kuid enne seda tuleb veel 2.erinevat transporti võtta. Aga käime siis kiiresti ära. Kõnd oli tempokas lauspäikese all, ikka küttis heasti.

Üle paari kilomeetrise kivikõrbe lõunasöögile

Selles külas oli vaid 5 majapidamist, meid tutvustati noorematele õdedele ja siis suunati elutuppa, et siis koos teed juua ja kohalikku berberi nn pizzat nautida, sai on neil.söögis põhikomponent.

Kohalike berberite kodus külas, nende elutoas 

Giidi õde Fatima serveerimas Maroko teed, seda tõesti jõime kõikjal pluss söögiks berberite pizza, kus iseküpsetatud saia vahel köögiviljad ja liha

Maarja meie kõrbegiidiga tema kodus lõunal

See oli väga tore aeg, kuid pidime tagasi kiirustama, sest meil oli vaid 2h aega. Uhh, taas kivises kõrbes lauspäikese all. Haarasime oma asjad oma majutusest ja läksime taksot otsima. Teel olles.selgus, et olime unustanud bookida järgmise ööbimispaiga, kuid.meil oli ühe kohviku wifi parool, läksin mina taksot püüdma, Maarja bronnima uut.kohta.
Taksol oli fix hind kuid ta enne sõitma ei hakanud, kui kõik kohad täis on. Istusime ja ootasime, aeg.tiksus.

Merzouga tänaval päiksese eest varjudes ja oodates, millal takso täitub nn shared-taxi 

Uhh, taksojuht kutsus.meid peale ja ütles,  et sõidameq ringi ja püüame kliente, mis siis ikka ikka, eks siis püüame, lauspäikese all pole niikuinii midagi teha. Sõitsime, ei leidnud kedagi, siis selgus et takso täishind on 9 eurotq hahaaa, muidu oleks olnud 1.5.eurot, ütlesime, et maksame kinni peaasi.et. jõuame IRissanisse ja sealt peame uuesti vahetama takso. Siis juht ütles, et kui teel olles.keegi peale.tuleb, võtab ta meilt vähem raha, ühe tüübi saimegi kaasa, nii et hind langeski 7.5 eurile. Samal ajal andis ta meile lapata takso külalisteraamatut, kuhu reisijad kirjutavad sõidu ajal oma soovitusi, kommentaaare - hahaaa!

Maarja lappamas taksos külalisteraamatut - väga põnev

Jõudsime Risani nüüd tuli uus ühistakso leida, hind 80 eurosenti Erfoudi - kuid jälle tuli oodata täitumist kuid seekord oli 5 kohaline ja lõpuks pandi sinna ikka 7 inimest, hahhah - nii aafrika.
Ja meil õnnestuski bussijaama 15 minutit varem jõuda, uhh oli see seiklus, nüüd vaid kohaliku bussiga 150 km ja siis uus taksoseiklus ja siis on olemegi oma kaljusse raiutud ööbimispaigas.
See buss oli ikka aafrikaelamus, ilma liikuva õhuta, peale said kõik kes tahtsid ja peatuti iga nurga peal. See sõit oli pikk, kuid lõpuks olime Tinghiris ja juba oli pime.

Tinghiri bussijaama lähedal kohvikus, mõtleme kuidas õhtul edasi liikuda oma ööbimispaika

Üks tüüp spotis seal.meid kohe ära ja proovis meid saada oma transpordi peale, vahel ikka nad väga pealetükkivad. Muidugi meil pole olnud veel negatiivseid kogemusi. Proovisime leida transporti ja siis sama mees näitas kust kohalik buss läheb, kuid natuke kahtlane. Ma olin mega väsinud, mees.proovis tõestada,.et and kõik.ok ja siis tuli mingi väike purjus mees, kes.hakkas oma õigust nõudma, nii et haaras.minult käest, kuid tegin ikka päris kurja häält talle, siis lasi.lahti. Osadel meestel.aafrikas on halb komme, et oma võimu näidata ja oma.tahtmist saada, haaravad nad naisel.tugevaltq randmest. Oi, ma.olin pahane sel hetkel, õnneks oli seal.samas.üks pere kes läks samasse kohta, kus meiegi, siis saime neile.sappa.võtta.
Lõpuks olime 16 kohalises bussis, koha saamiseks tuli lihtaalt sisse tormata nagu ryanairi lennukis hahaha. Saime kohad, Maarja tegeles pagasiga, mis pandi.lahtiselt bussikatusele - hahaaa! Ja siis sõitu, muidugi see purjust tüüp tuli meie bussi ja siis ta tüütas kõik.reisijad korralikult ära, pärast maha.minnes bussijuht väga ilusti vabandas meie ees, et kahjuks pidime seda taluma. Oeh!!! Ikka tõeline and aafrikapäev - ikka nii.palju sarnast mida Ghanas kogesime, kuid siin kogeme.tunduvalt tsiviliseeritumalt. Aga.ma olin ikka korralikult väsinud lõpuks.