3.02.2017 Elu nagu muinasjutus - päev

...laususime Maarjaga koos kui vaatasime sellele päevale tagasi. Tundub, nagu üks päev oleks olnud otsekui terve nädal. Paar päeva tagasi plaanisime, et peaks jõudma ikka Atlase mäestikku natuke seiklema. Meie ööbimispaiga omanik Robert tuli kohe appi oma nõu ja jõuga ja saime selleks puhuks endale lausa ka autojuhi. Mitte ükski ööbimiskoht pole kunagi nii vastutulelik olnud kui selles. Ja nagu meie Maarjaga ühine tuttav Janika ütles, et tuleb trip advisorist leida hea reitinguga ööbimispaik ja kõik muu laheneb iseenesest.
Hommik oli karge 8-10 kraadi, kuid peatselt hakkas päike mõnusalt soojendama ja koheselt ka temperatuur tõusis. Pärast hommikusööki asusime teele Abdouga, kes rahvuselt berber, varasemalt õppinud jurist ja meile giid-autojuht, kes valdab 5 keelt, armastab matkamist ja ka jahipidamist. Plaan oligi, et ta viib meid nn päevasele tripile, ühte berberite mägikülla nimega Imli ja sealt seikleme omal käel mount Toubkal'il, mille tegelik tipp on 4165m, mis on ka Põhja-Aafrika kõrgeim tipp. Meie üle 2000m ei lähe.

Kiki platool

Meie suurepärane päeva autojuht, giid ja vestluskaaslane Abdou 

Ghana, olles Maarjaga kõva kooli saanud Aafrika ajastuse ja hilinemiste suhtes, on siin meid and hämmingusse ajanud, inimeste täpsus, korrektsus ja põhjalikus. Ise ka imestame, et olles 5 päeva keset seiklusi, kõik on lihtsalt nii hästi sujunud (muidugi paljud, kes teavad mind oma äpardumistega, on vist väga vinge palve-backi teinud).
Pakkisimne end sisse, sest ei teadnud täpselt ,millist ilma oodata, valmistusime lumeks ja külmaks jne. Kuid juba teel olles selgus, et ega see temperatuur alla pluss 12ne ei lange.
Esimene peatus oli berberinaiste juures, kus nad valmistasid argaanipähklitest õli, mida kasutatakse väga palju kosmeetikatööstuses. Oi kuidas see meenutas mulle meie kohalikke Ghana naisi, kes valmistasid sheapuu pähklitest õli.
Nad olid nii armsad, muidugi üks nendest pani ka käsikivi mind keerutama, ise samal ajal kohalikus keeles lauldes ja kohalikele naistele nalja tegemas, et tal nüüd nn õpipoisid olemas.

Pärast tõeliselt armast.elamust suundusime mägiküla, kust me ilma giidita e edasiseiklesime. Kui Maarjat poleks polnud, siis ma raudselt oleks juba esimesest  käänakust I valesti läinud, mingil hetkel me tegelikult ekslesimegi rajalt, aga need to asjaolud meid karvavõrdki ei häirinud.

Hääletajaid seekord peale ei võeta

Mmm see oli ilus, kuid alguses järsk tõus tõmbas päris.kenasti võhmale. Päike ka küttis, kuid vaatamata kergetele raskustele, meeleolu oli lihtsalt 100% ülev.

Selfie ühe berberite mägikülaga - täiega lahe oli ronida 

Hiljem naastes, näod päikesest põlenuna ja jalgade pidurduslihased täierauaga töös sasbusime tagasi sellesse külakesse. Meil oli vaja ületada veel Kiki-platoo, sealses mägedes suurim.platoo, kus elavad kohalikud berberid ja karjatavad oma lambaid ja kitsi. Lõpuks pidime jõudma meie ööbimispaiga omaniku rantšosse nimega Tihihi (lahe rantšo nimi), kus me saime korralikku sooja sööki.

Leidsime lõpuks ka veekogu, kuid ujumine pidavat olema seal keelatud, no teeme siis matkajastki pilti

Apelsinide, greipide, sidrunite ja mandariinide allee - ja maitselt imelised

Väsinuna mööda väga käänulisi mägiteid sõites oli mingi aeg, kus mõlemal.meil ikka päris korralikult iiveldas, kuid me lihtsalt ignoreerisime seda tunnet, sest homme peame Atlase mäestiku ahela ületama kohaliku bussiga.

Tihihi rantšo mägedes, sealt me küll enam ära tulla ei taha

Lõpuks jõudsime rantšosse - Wow - apelsini,  mandariini, sidruni ja oliivipuude alleed, rääkimata viigipuudest, granaatõunapuudest , rosmariini hekid (nagu meil on nt kuusehekid) ümbritsemas jalgradu;

Oeh, lisaks loomad - lehmad, sead, lambaid, kitsed, hobused, jänesed ja linnud - haned, kalkunid, vutid jne  See oli ikka tõeline rantšo.

Palusime, et kas äkki saaksime mõne apelsini või mandariini otse puu otsast, ja peatselt.rantšo asjapulk tuli mandariinide, greipide ja apelsinidega, lehed ja oksad veel.rippumas küljes. Ma pole elu seeski saanud nii suus sulavaid and apelsine!!! Me.lausa oiglesime.mõnust. Kui serveeriti toitu - siis põhiroaga kaasnes veel 5 erinevat eelrooga, pluss pärast jäätis (maksime vaid põhiroa eest) kõik muu lihtsalt - mida elamust.
Meid koheldi otsekui kuningannasid. Selles farmis oli kõik omatoodang. Ka kõik seebid ja shampoonid, mida ööbimispaigas kasutasime ja muidugi ka toidud, kõik toodetakse kohapeal. Wow!!!

Maarja vutte imetleimas

Ja milline vaikus, ausalt sinna võiks lihtsalt mõneks ajaks.elama.jääda. Nii, et kui Marokosse plaan seiklema tulla, siis seda ööbimiskohta soovitame 100ga.
Õhtul naasesime tagasi Marrakeshi ja homme hakkame seiklema Alzeeria piiri äärde. Küsisime taas oma võõrustajalt nõu ja meile.vastati, ärge muretsege, uurime Teie jaoks välja. Tuikusime oma põlenud nägudega oma tuppa, kui peatselt oli uksel koputusg ja seal oli mitmeid valikuid. Tahtsime otsemat teed, kuid piletid oleks siis pidanud ette ära ostma, Nejoua, ütles, et läheb vaatab, kas õnnestub piletid hankida - ja peatselt tuli tagasi, meie jaoks piletid näpuvahel - ajee, meil on 14h otsesõit.
Ma olin päevasündmustest ja emotsioonidest üüber väss, kuid otsustasime veel ühe jalutuskäigu elavatel Marrakechi tänavatel teha ja oma varajase bussi paiga üles.leida.

Oleme nii selle meluga ära harjunud, et kuidagi ei taha lahkuda. Peatselt paik.ka leitud, kui järsku tuli vajadus tänavatoidu järgi -  hind alla.kaubeldud ja võtsime kohalikega kohe selle grillimiskäru juures istet asudes oma noosi kallale ja kohaliku müüjaga kergelt vastastikku aasides vestlema. Maitsev.

Maarjal tuli soov veel ootamatult tigusid proovida - need nägid välja täpselt nagu oleks oma vanaema aiast maasikapeenrast korjatud. Kulbiga tõsteti kausikesse ja sealt tirisime hambaorgiga neid nende spiraalsetest karpidest välja, vaatepilt oli minu jaoks suht võigas, aga maitse suurepärane, nii et ma sõin neid tegelikult osaliselt.kinnisilmi 😃

Kui olime need söönud, siis tuli meelde, et homme.peab 14h bussisõidu vastu pidama ja täna manustame kahtlaseid toite - kuna Coca-Cola, neutraliserib kõike, siis igaks juhuks jõime selle peale. Afrikas on Coka ikka mitu korda hädast välja aidanud.
Igatahes, tagasi jõudes olin ma nii väsinud, et marssisin oma ööbimispaigast lihtsalt mööda, kuid õnneks Maarja suunas mu õigele teele tagasi!
Aga nüüd magama ja homme kõrbe poole teele. Ja seda me enam ei tea kas veel satume wifi tasuta levisse, võib juhtuda, et meie lukspäevad internetis on läbi.